pühapäev, 7. september 2014

Koduuuus! Ja vahepealne aeg

Viimasel kuul ei olnud lihtsalt üldse viitsimist siia enam oma tegemisi kirja panna, kuigi tegevust oli ikka piisavalt. Vahepeal sai peetud nii enda kui Cätu sünnipäev, käidud matkamas, Chinatownis ja mujal ringi. Väsitava ja ulmeliselt pika aja peale jõudsime lõpuks ka Honolulu lennujaamast Tallinna lennujaama. Võtan siis mõned vahepealsed sündmused piltidega kokku.
Minu sünnipäeval läksime booze cruise'ile Waikikisse. Laeval sai piiramatult tasuta alkoholi ja päikeseloojangut vaadata. Väga chill oli ja tänan kõiki, kes kaasa tulid :) Õhtul ikka Rumfire'isse peole ja õnneks mitte seekord hommikul tööle.


Tšikid
Lõpuks 21 ja võin ametlikult peole minna
Õnnelikud inimesed







Chinatown'i turule trippisime ka Anniga mingi päev veel enne äraminekut. Seal leidus igasugu veidrat kraami ja kõike seda just ei hoitud kõige hügieenilisemates tingimustes. Üks nali ka seal käigust: nimelt otsisime peale pikka ringkäiku Anniga mõnda söögikohta, piilusin siis ühte kohta tänavalt sisse, nägin, et toolid/lauad olemas ja ütlesin Annile, et vaata, siit saab süüa. Siis nägin alles uksest 100 meetrit ümber tänavanurga looklevat inimeste saba. Ilmselgelt seisime supiköögi ukse taga ja lootsime sealt kehakosutust saada. Valisime siiski söömiseks hoopis aga ühe Hiina restorani lõpuks.










Pange puzzle kokku :D
Osta aga turult elus konn, vii koju ja tee praad omale 
Draakonivili. Näeb ülihea välja, aga maitselt on tegelikult küllaltki maitsetu
Viimased neli päeva ma enam tööl ei käinud. Tahtsin natuke päris puhkust ka endale lubada. Ühel päeval käisime Anniga Waimanalo rannas ja pidasime seal piknikku. Ülimõnus oli. Lanikai rannas käisime ka veel mõnulemas ja viimasel päeval käisin üksinda Waikiki rannas, kust sain mõnusa päikesepõletuse omale.



Ööl vastu 31. augustit läksime aga Stairway to Heaven (Haiku Trail) matkale. Olime terve suve sellest rääkinud, et see on kindel must-do asi Hawaiil. Kuna saarelt kahkumiseni oli ainult üks päev jäänud, siis oli see ainus ja viimane võimalus. Tegemist on keelatud matkaga mööda trepiastmeid, mida ühtekokku ~4000. Et rajale üldse pääseda ja mitte trahvi saada, tuleb sinna minna öösel kella kahe paiku. Tegime enne väikse powernapi ja jäime minekuga veidi hiljapeale. Kohale jõudes ootas meid ees politsei. Valetasime, et lähme sõprade juurde tegelikult ja oleme eksinud. Igaks juhuks jälitas politsei meid veel mõned minutid, kui suvalises suunas minema sõitsime. Pidasime aru ja kutid proovisid ka teise sissepääsu juures, aga seal tulid kohalikud koerte haukumise peale välja ja plaan tundus olevat juba suht läbikukkunud. Ühe värava juures õnnestus siiski sisse ronida. Teised olid seal juba ees ja peitsid end põõsastes. Nüüd oli vaja ainult kottpimedas üles leida õige rada treppideni. Ekslesime ikka korralikult ja kui õige koha lõpuks üles leidsime, oli päike juba tõusnud ja ees ootamas valvur. Tundus, et sinnapaika see matk nüüd jääbki, aga kutid rääkisid ta ilusti ära. Selgus, et tädike oli esimest päeva seal tööl ja oli väga tore inimene. Ütles, et me oleme esimesed ja viimased inimesed, kes ta sinna rajale laseb ja et me teistele rajalolijatele ütleks, et nad seal tegelikult olla ei tohi. Igatahes oli see kindlalt üks parimaid matku ja võttis selle reisi ilusti kokku. Mäe otsast oli näha peaaegu kogu saart ja neid kauneid randu, kus suve jooksul käidud.

Valvuriga
Algus




1. platvorm ( 4 oli veel)
Vikerkaar pilve sees







Viisakas perepilt



Matkaseltskond
Uskumatu, et see oligi täiesti viimane matk (vähemalt sel suvel). Edaspidi on ees ootamas aga uued seiklused ja uued kohad. Mahalo!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar