Maunawili Falls

Kuna eile sai Killu ja Cätuga räägitud, et võiks hommikul minna kose juurde matkama, siis tegime selle plaani teoks ka. Cätu küll ei ärkand ja eelistas pigem magamist, see-eest me Killuga olime juba päris varakult üleval ja sättisime ennast minekule. Hiljem saime teada, et teised oleks ka tahtnud tulla, aga ei hakanud lampi kell 8 hommikul inimesi üles peksma ja matkale kutsuma. Isegi oldi taaskord vihased selle peale, et mu äratuskell mitu korda varahommikul helises. Eks neid matku tuleb ikka veel ja veel, saame suurema seltskonnaga ka minna. Kodust välja astudes ootas ees korralik vihmasadu. Olin eelnevalt lugenud, et see matkarada pidi niigi ülisopane olema, aga kui juba sai kodust välja tuldud, ega siis tagasi ka ometi ei läinud. Kohale  jõudes oli ilm üliilus jälle, aga rada oli tõesti sopane. Üritasime alguses ikka mööda kive ja puujuuri astuda, aga peagi loobusime ja tatsasime lihtsalt läbi selle haisva muda. Jah, seal vihmametsas tõesti haises, umbes nagu loomaaia hais vms. Kohutavalt niiske oli ka ümberringi, ikka tõeline džungel. Aga matk oli megafun, jalad lirtsusid porist ja ise olime seejuures rahul. Tegime väheke džungli-George'i ka nende liaanidega, et ühest mudasest nõlvast veidi allapoole vähem mudasesse poriauku laskuda ja vastupidi. Üllatavalt palju oli teisi matkalisi ka seal. Kose juures oli ootamas u 30 inimest. Tagasi tulles oli rada veel hullem kui alguses, ilmselt oli vahepeal veitsa vihma tulnud ja inimesed olid selle niigi sopase raja veelgi hullemaks tallanud. Olime niigi läbimärjad ja porised, seega vahet ei olnud enam. Kosk ise oli kena, aga küllaltki madal. Hüppasime alla ka, aga ainult madalamast kohast. Teine võimalus oli kuskilt ülikõrgelt võsa vahelt hüpata. Nägime mõndasi hüppamas ka, aga hull pauk käis iga hüppega ja ise küll ei julgend sealt hüppama hakata.

Plätadega pole sellel matkal tõesti muud peale hakata

Teekonna algus alles ja Killu kaunid valged tennised :D

Läksime kogemata ringiga ja avastasime sellise vaate

Õhtul läksin tööle ka. Ülikiire päev oli ja ma olin matkast üpris väsinud. See vanem naine töö juures tahtis pidevalt, et ma viit asja korraga teeks. Üpris kurnav oli, kuna ma ei saa samal ajal magustoite teha, laudu koristada, jäätist juurde tuua ja inimestega rääkida. Multi-tasking max level pidin olema. Homsest alates tuleb Anni ka samasse kohta tööle. Siis on kokku juba koos minuga 7 eestlast seal tööl ehk siis peaaegu pooled töötajatest on eestlased. Tagasiteel koju kohtusin mingi hiinlasega, kes pidi mingi youtube'i videote kunn olema, kutsus kohtama ja ajas mingit kelbast mulle. Sain mõnikend meetrit edasi kõndida koju, kui järgmine kohalik kutsus salsat tantsima. Mingi USA ajateenija. Teisipäeva õhtuti pidi kuskil salsaõhtu olema ja tahtis väga õpetada mind tantsima. Tegi õhtusöögi ka välja ja ajasime niisama juttu.

Homme vist lähen tööd otsima, sest ühest poole kohaga töökohast on nagu vähe, kuigi suht mugav on nii, et terve päev on vaba ja saab matkamas või rannas käia ja alles õhtul on töö.
Soovin Eestisse ka paar kraadi rohkem sooja ikka, et saaksite ka suve nautida. Olge paid!

Anniga Sandy Beachis

Kuna peame mõlemad täna alles kell 17 tööle minema, siis otsustasime päeva rannas veeta. Anni ei saanud eelmine kord Sandysse kaasa tulla, seega võtsime selle teekonna täna ette. Nautisime laineid ja olime Barbsilt laenanud veealuse kaamera ka, millega sai päris naljakaid pilte teha. No ikka väga mõnus rand on ja ainuke randadest vist, kuhu me saame oma kodu lähedalt bussiga, mitte ei pea teises linna otsas ümber istuma.
Pikka juttu ei aja, nautige pilte parem :)

Kodu

Olomana matk ja ilus päev

Tänaseks võtsime ette esimese päris matka, kus ei ole ees ootamas sillutatud teed mäetippu, mida mööda võimalik üles jalutada ka pensionäridel ja pisikestel pädadel. Matkale läksime koos Anni, Isa (Priidu) ja tema lõuna-ameeriklasest korterikaaslasega. Saime mõnusasti autoga minna. Alustasime oma teekonda juba pool 10 hommikul, sest nii mõnelgi meist oli täna taaskord tööl vaja olla. Autoga minnes asub see rada kuskil pooletunnise autosõidu kaugusel, et pole hullu midagi. Kuigi hommikul tundus, et ilmaga ei ole vedanud, sest öösel ja hommikul sadas päris kõvasti ja vihm muudab raja läbimise vähemalt poole raskemaks, siis otsustasime ikkagi minna ja kohale jõudes oli ilm lihtsalt suurepärane. Päike paistis ja vihma ei sadanud üldse, sealkandis oli üldse vähem sadanud ja ainult raja algus oli sopane. Nagu ikka, siis pärast umbes 10 minutit oli mul ja Annil kops suht koos juba, sest selles niiskes kliimas mägedes on päris raske hingata. Tegime veitsa aja tagant 1-minute break'e ja rühkisime muudkui ülesmäge edasi. Mingi aja pärast muutus rada vähe järsemaks, lisaks jalgadele tuli ronimisel kasutusele võtta käed ja haarata köitest, et mööda kivist seina üles ronida. Aga väga äge oli see, natuke rohkem adrenaliini ka ikka. Tipus oli muidugi imeilus vaade ja näha oli ka kahte teist tippu, kuhu matka jätkata sai, aga me nautisime vaadet ja otsustasime, et mingi aeg tuleme tagasi ja vallutame teised mäetipud ka. Täna pressis aeg lihtsalt peale, jaksu oleks veel küllalt olnud.
Tagasitulles hüppasime Lanikai ranna juurest ka läbi. Päris rannas ujumas ei käinud, sest bikiine polnud seljas, aga ranna lähedal madalas vees sulistasime ikka. Väga ilus rand on, väga valge liivaga. Kui vaba päev on, siis tahaks sealt lihtsalt päev otsa lebotada.
Edasi käisime Anniga söömas meie kodu lähedal Taco kohas, kus muuseas ka Elis töötab. Tore jälle tuttavaid nägusid näha möödaminnes siin Hawaiil. Ostsime kahepeale söögi ja saime lõpuks kõhud ülitäis. Paari tunni pärast pidin tööle minema. Tänaseks on see töö mulle juba palju rohkem hakanud meeldima. Alguses esimesed päevad olin suht õnnetu, üks vanem naine, kes mind õpetab seal, tundus nii kuri ja nõudlik. Nüüdseks tundub, et on mul juba kõik selge ja kui ta küsibki, kas see, see ja see on tehtud, siis ma olen juba eelnevalt kõigele mõelnud ja vastuseks tuleb jah, jah ja JAH :) Rääkisime täna niisama ka suvalistel teemadel ja ta täitsa tore. Resto ees on pidevalt õhtuti mingid tüübid, kes laulavad ja päris palju pealtvaatajaid koguvad. Ülihead laulud tulevad ja laulan leti taga ise ka kaasa. Vahepeal maitsen salaja jäätist ja teen nii ühesõnaga, et võtta sellest olemasolevast töökohast parim, mis saab. Pole mõtet vinguda ja tusatseda, kui võib nautida pigem seda, mis sel saarel on pakkuda ja samas hea tujuga tööl käia. Ülejäänud töökaaslased on ka megatoredad ja vahepeal tekkinud kass igasugu asjade pärast hakkab vaikselt mööduma.
Homme on töölt vaba päev, aga helistasin siiski täna flaikumehele, et homme jagama minna. Nii kaua, kui palka veel pole, on ka ikka vaja poes käia. Õhtul teen ühesõnaga väikse flaikuotsa ja päeval kas randa või matkama. Barbaral ja Elol pidi ka vaba päev olema, saame ehk jõud ühendada.

Seekord siis parem pildiseeria ka Teile:

Pärast 15 minutit matka :D

Poolel teel

Väike kaljuronimine ka enne tippu

Tipus

Lanikai

vol 2

vol 3

Kutid sulistamas

Teel koju

Jaanipäev

Jaanipäeva ikka tähistatakse vanade kommete kohaselt suurema peoga. Eestlaste pidu oli planeeritud Makapu'u randa, mis oli taaskord imeilus. Kohale sai sinna bussiga, mis oli põhimõtteliselt ainult eestlasi täis. Paljudel olid tõrvikud kaasas. Muusika tarvis oli kaasa võetud Boombox, peomeeleolu jaoks ka piisavalt alkoholi ja pidu võis alata. Tegime alguses väike fotoshuudi ja edasi sai pidu juba hoo sisse. Mingi aeg hakkas  päris kõvasti sadama ja varjusime põõsastesse, õnneks terve öö siiski ei sadanud ja päris muda sees magama ei pidanud. Küll aga sai liiva sees magatud ja hommikul oli KÕIK kohad liiva täis, juuksed, kõrvad jne :D Kotist avastasin ka umbes pool kilo liiva. Väike mälestus rannast kaasa ikka ka. Hommikul oli kõigil mitte just parim enesetunne ja järjest vajusid inimesed kodus magama ära. Pärast powernapi aga tuli asjalikuks hakata ja tööle ka minna veel. Selleks ajaks oli suht ok juba olla ja töö sai tehtud.
Homme on plaan minna matkama või mõnda kaugemasse randa. Õhtul otsustame veel Anniga.
Poes peaks ka vist mingi aeg käima, sest mul ja Annil pole külmkapis reaalselt mitte ühtegi asja. Sahtlis on paar pakki riisi ja mingeid krõbinaid. Töö juures saan kohe süüa vähemalt. 2 päeva olen pärast tööd mäkist burksi ja jätsi võtnud, sest see kõige soodsam ja lähedasem variant. Siin ei ole iga nurga peal Maximat või Comarketit. Ainult paar suuremat toidupoodi on, kuhu peab ikka spetsiaalselt bussiga kohale sõitma või on kuskil 15 minuti kaugusel midagi tanklataolist, kus ülikallid hinnad ja kehv kaubavalik. ABC Store on küll kesklinnas igal pool, aga kui tahtsin hommikuks jogurtit osta, siis selgus, et see kõige pisem topsike maksis 2.39, kõrval apelsinimahl 5.79. Sellised hinnad siis siin.
Tööl on juba parem käia ka, asjad saavad selgeks ja aeg lendab kiiremini. Aga no see kostüüm on endiselt naljakas, mis mul seljas on. Anni käis täna mu töö juures ja lihtsalt naeris mu üle. Pilukad tahtsid pilte ka teha minuga, ühed jätsid 5 doltsi selle eest isegi. Vot jah, olen vaatamisväärsus siin selle riietuse ja asjadega :D

Jaanipäeva peost pilte te ei näe, enne pidu mõnda võin jagada ikka :D

Kõik 11 said ühele pildile lõpuks

Jaanipäevale minek

Uku ja Anniga udune sõbrakas

Eestlased vaikselt kogunevad

Makapu'u Beach

Sandy Beach

Nüüd jõudis järg selleni lõpuks, et võtsime ette teekonna kuuldavasti palju ilusamasse ja looduslikumasse randa - Sandy Beachi. Kohale jõudes ei pidanud pettuma, sest rand ja ümbrus on tõesti väga kena. Lained on megasuured. Surfarite jaoks on see rand lausa paradiis. Kuna suht meie kodu lähedalt läheb iga poole tunni tagant buss ka, mis sõidab kuskil pool tundi, siis võib täitsa teinekordki sinna randa minna. Või noh, kindlasti lähme me sinna veel. Pärast randa läksime poole seltskonnaga edasi natuke maad pisikesse kaljude vahel asuvasse rannakesse. Ilus koht oli, no nagu filmides on, et ümber igal pool kaljud ja siis on pisike rannake helesinise veega. Kodus oli kõigil jälle vana hea päikesepõletus. Kellel vähem, kellel rohkem. Minu nägu seekord pääses, ainult jalgade pealt on valus. Olin seekord targem vähe ja panin näole ikka SPF 30 kreemi enne randa minekut. Eelmine kord ei pannud midagi ja terve nägu koorus maha lõpuks.
Ma rohkem kirjutama ei hakka, pildid ütlevad rohkem.

Kohe on jaanipäev ja elu on ilus edasi!

Ilus kaljudevaheline rannake

Sandy Beach

Veel Sandy Beach'i

Uku matsime liiva sisse päikese eest peitu

Kiire vahekokkuvõte

Sorry, et ma teid eriti aktiivselt oma tegemistega kursis ei ole hoidnud. Viimased päevad on kulunud SSN-i taotlemisele, numbri järgi minekule, kuhugi teise linna otsa kliinikusse trippimisega. Vahemaad on päris pikad kohati, sõitsin sealt Lanakila Health Centerist vähemalt 45 minta koju. Lisaks tuleb igal pool järjekordades oodata. Tee viis läbi Hiinalinna. Seal tundub ikka teistsugune elu olevat, kui siin Waikiki turistipiirkonnas. Inimesed elavad küllaltki viletsates tingimustes. See-eest oli igal pool tänavatel näha hulganisti värskete puuviljadega kauplejaid. Mingi aeg peaks sinna minema ringi uudistama. Võib päris põnevat kaupa leida ja huvitavaid paiku.
Eile oli korterirahvaga meil väike pidu ka, mängisime bussijuhti ja lõpuks olid kõik väga lõbusas meeleolus. Edasi suundusime linna, aga meil siin peokoha leidmisega väike probleem. Oleme siiski enamus siin alaealised ja mingid klubid meid sisse ei lase. Paljud kohad pannakse varakult kinni ka, seega peab arvestama, et linna peaks jõudma juba kuskil 22 v 23 paiku, sest kell 1 pannakse paljud kohad kinni juba. Linnas nägime palju teisi eestlasi ka. Ei viitsinud kohe koju minna, käisime Anni ja Ukuga mööda linna ringi, tegime vihmutitega veesõda ja kunagi laekusime koju ka.
Täna ja kolmapäeval käisin ma tööl ka. Töötan siis hetkel Tairi eelmise aasta töökohas - Rock Island Cafe's. Koht iseenesest on megaäge, siuke vintage värk ja kõik asjad seal müügiks ka, mis seintel jne. Elvise, Grease'i, Betty Poop teemalist nänni on seal ikka kõvasti, osad asjad on uued, osad reaalselt sellest ajastust pärit. Kunagi võtan kätte ja teen sellest resto sisumusest pilte ka teile. Riietus on muidugi omaette teema veel. Prooviajaks sain 3 numbrit suurema kleidi, mis näeb välja nagu tekikott :D Põll teeb olukorra veitsa paremaks õnneks. Ehteid pean ka kokku kuhjama ja mingi rätik on juustes ja torbik peas, päris koomiline näen välja. Ma ei teagi, mis mu ametinimetus seal on, igatahes on minu ülesandeks teha piimakokteile ja magustoite peamiselt ja siis need lauda viia. Kui kliendid sisse tulevad, siis tervitan neid ja suunan edasi. Keeruline see töö pole iseenesest just. Lisaks minule töötab seal praeguse seisuga 3 eestlast veel, see teeb olemise seal kuidagi kodusemaks ka.
Täna sain järgmise nädala graafiku ka. Sain jaanipäeva vabaks, sest olin rääkinud, et eestlased tähistavad siin jaanipäeva suuresti, aga 24. juuniks oli mulle lausa topeltvahetus pandud. Hommikune vahetus algab kell 11. Ma olin päris nukker alguses selle pärast, kuna ma ise süüdi ka, et ei pannud eelmine kord kirja, et seda päeva oleks ka vabaks vaja, aga sain siiski kokkuvõttes hommikuse vahetuse teisele tüdrukule ära anda, nii et pean alles kell 6 õhtul tööl olema. Selleks ajaks vast jõuan ikka :D Hea on see, et ülemus tahab, et ma nüüd hakkaks pool tundi varem tööle tulema, et saaks enne iga kord mingi erineva söögi võtta. Pean ikkagi teadma ju, mida meie restos pakutakse. Ja seda ilma rahata. Tasuta lõunasöögid on olemas vist ikka.
Homseks oleme plaaninud Sandy Beachi mineku. Aitab küll sellest turistirohkest Waikiki rannast, viimane aeg kuhugi looduslikumasse kohta ujuma ja päikese  kätte peesitama minna. Ülehomme on juba jaanipäev ka, mis saab ilmselt ülivinge olema. Kõik eestlased tripivad veitsa eemale randa ja tuleb ikka suurem pidu.

Pilte saate kunagi hiljem. Siin on meie Pualei Circle'i pere:

Cätu on puudu ainult

Living Aloha

Siin Hawaiil on ikka kõik teistmoodi. Aeg kulgeb ka Aloha-stiilis. Oleme siin vaikselt tiksunud ikka. Keegi kuhugi väga ei kiirusta, mõnus on niisama koos passida, jätkuvalt kaarte mängida (VANA HEA POTI ÄSS), katusel istuda (kust muide oli üliilus vaade - ühel pool Diamond Headi kraater, teisel pool ookean ja kesklinna kõrged majad) ning vahepeal mõne mojito teha. Käisime üks päev esimest korda reaalselt rannas ka. Mängisime võrku, aga liiv on päeval nii kuum, et põletab jalatallad täitsa ära. Isegi kohalikud mängivad sokkides siin. Ise saime ka põletada, olin õhtuks näost täitsa vähk, muidu ei olnud midagi hullu. Samal õhtul käisin flaiereid ka jagamas. 4 tundi nagu ikka, aga mingi tunni sellest käisime Anniga shoppamas, sain päris cooli pluusi vähemalt :D Mingi aeg need tüübid vist käivad patrullimas ka, kas sa reaalselt oled seal, aga me pähe ei saanud selle eest ja raha saime ka kenasti kätte. Saime targemaks ka, et see flaikujagamine siin ebaseaduslik, sest sellel hind peal vms. Alguses ei pöörand suurt tähelepanu sellele, sest natuke lisaraha oleks ju vaja, aga nüüd keegi oli reaalselt trahvi saanud ja mingi kohtuasi vist ootamas. Päris kehv variant. Enam ei lähe kah! See-eest käisime The Big Bang Theory'st tuntuks saanud Cheesecake Factorys ka ära. Eriti mõistlik mõte meiesuguste töötute jaoks muidugi :D Pizza oli hea, kuigi Steffani pizzale jääb alla ikka, aga kook oli küll parim, mida seni kunagi saanud olen. Päris ausalt noo.

Mango Key Lime Cheesecake

Cheesecake Factorys

Päevake rannas

Peatänaval kõndides ikka kohtab siukseid vendi :D

Väike avarii ka kõrvaltänavas

Mis viga siukses kohas elada

Võõra hotelli basseini ääres lebotamas öösel

Kerge ameerikalik tarbimis- ja prügikultuur

Tööga seoses tuli vahepeal ikka korralik kass peale. Täidad muudkui lehtede viisi applicatione ja midagi ei juhtu. Ei arvagi enam, et keegi kuskilt helistada võiks. Ühel intervjuul käisin täna ka. Otsiti administrative assistanti hotelli terrassile, aga kuna ma siin ainult suve lõpuni, siis sellele mehele see variant ei sobinud. Ei osanud arvata ka, mis see töökoht endast täpsemalt kujutab, boss otsis isiklikku assistenti omale tegelt. Igatahes oli ta nõus mind serveriks võtma, kuna mul ettekandja kogemust jagub, aga enne tuleb ära teha tuberkuloositest ja siis tagasi minna. Tairi eelmise aasta töökohas käisin ka. Manager oli megasõbralik. Ütles küll alguses, et kohad täis, aga helistas nüüd õhtul, et it's my lucky day - mingi tüdruk sai kinga ja ta saaks tema vahetused mulle anda nüüd. Homme kell 17 lähen kohale ja eks vaatab täpsemalt. Ei viitsi terve päev kõiki potensiaalseid kohti ka läbi käia. Enamus kohad vastavad nkn, et sorry, oled veitsa hiljaks jäänud, võtsin eelmine nädal just 3 eestlast tööle ja nüüd kõik kohad täis. Või teine põhiline asi, et nad otsivad pikaajalist töötajat. Isegi see, kui öelda, et oled pool aastat, ei sobi neile väga.
Matkamas käisime ka veitsa. Manoa Fallsi juures. Pildi pealt oli see veits suurepärasem, aga äge ikka. Korralik džungel oli ümberringi. Nagu botaanikaaed, aga päris ja sada korda suurem. Päris papagoi oli puu otsas ja puha. Hiljem kuulsime muidugi kohalikult, et kuskilt läheb keelatud kohast rada edasi, kus pidi palju vingem olema. Eks jõuab veel korra minna sinna, ei olnudki väga pikk bussisõit. Tahaks juba mõnda veits ekstreemsemasse kohta ka matkata. No ikka sellisesse, kus sa ei kõnni kõrvuti väikeste pädade ja vanuritega. Selleks nädalaks aga sai plaan paika pandud, et leiame omale töö ja ajame oma SSN-i korda lõppude lõpuks. Osadel on päris kehvasti selle asjaajamisega, aga küll kõik lõpuks korda saab. Lihtsalt tööandjad ei taha sind ilma SSN-ita (Social Security Number) tööle võtta, sest see oleks seega ebaseaduslik.

Manoa Falls

Vihmamets

Tarzan bambustes

Homme aga katsume jälle asjalikumad olla kui viimased 11 päeva :D

Mangod on endiselt maitsvad ja vesi soolane

Aloha!