Imeline Internet

Tahaks siinkohal öelda, et kuigi see tehnoloogia, kipub vahepeal ikka liiga kiiresti arenema, on siiski tore leiutis Internet ja veelgi parem asi Skype. Olen viimase paari päeva jooksul saanud oma kallitega Skype ja facebooki teel rohkelt suhelda ja mul on nii hea meel selle üle. Teevad mu tuju kohe heaks ja leevendavad mu koduigatsust ning samal ajal panevad mind Eestisse ikka rutem tagasi tahtma. Jagatud rõõmud ja jagatud mured, teate küll, kuidas nendega on... Mul on nii hea meel, et te mul olemas olete ja et ma teid varsti oma silmaga näha ja katsuda saan juba :)

Palun üks hea lugu ka Teile tänasesse päeva:

https://www.youtube.com/watch?v=iX-QaNzd-0Y

Ka'au kraater ja North Shore

Õnneks saingi küsitud päevad vabaks muuhulgas ja teisipäeval võtsime ette taaskord natuke pikema matka Ka'au kraatri juurde. Matk kestis kuskil 5 v 6 tundi. Saime korralikult mööda vihmametsa rännata ja mööda köisi koskede juurde alla ronida. Sellised matkad on täiega mõnusad. Kosed ise olid ka täiega ilusad ja sai matkaga väga rahule jääda. Ainuke natuke häiriv asi matka juures oli metsikud õunad, mis igal pool maas vedelesid ja mädanesid. Korralik käärimishais ikka.

Matk näeb vist tegelt ette, et peaksime koskede juurest üles ronima, aga läksime kuskilt teist teed pidi ja seega ronisime koskede kõrvalt köisi mööda alla

Poolel teel alla

Vaade teise kose otsast. Seal äärel seistes võtab seest veits õõnsaks küll.

Matka lõpus jões väike peatus ja veesõda

Kolmapäeva õhtul läksime aga North Shore'ile telkima. Võtsime kaasa grillimiseks vajaliku, telgid ja muud jutud. Sõime 

head toitu, nautisime ilusat loodust, ookeani, tähistaevast ja head seltskonda. 

Sõbrad skorpionid rannas

Neljapäeval käisin Elisega surfamas üle pika aja taaskord. Ülihead lained olid. Mul nii kahju, et Eestis seda enam teha ei saa. Täna käisin tööl üle mitme päeva jälle. Ja ongi ainult 2 nädalat jäänud veel siin saarel. Igatsen juba oma armsaidkalleid sõpru ja perekonda. Varsti näeme! ;)

Saladused muru all ja sidrun muru peal

Ma ei ole vist pikemalt rääkinud sellest, kuidas koha, kus ma töötan, omanik ja teine supervisor, kes muuhulgas ka graafikuid teeb, on täielikud huiarid. Kui need inimesed lasta meie majja kaarte mängima, siis nad huiaks kõik ära lihtsalt. (Huiamine on põhiline kaardimäng meil kodus siin). Igatahes on nendega natuke ütlemisi olnud. Ma küll üli püüan vaos hoida end jne, aga no kui sinusse suhtutakse kogu aeg nagu alamklassi ja manipuleeritakse jne, siis viskab see nii üle lõpuks. Kui sa teed täpselt kõik nende käskude järgi ja küsimusi ei esita (isegi kui need on õigustatud), siis on kõik suht korras. Aga eestlased tunduvad neil seal lihtsalt odav tööjõud olema, kes usinasti tööd teeb, sest nad teavad täpselt, kui raske on eestlastel siin tööd üldse leida. Kui sa neile ei meeldi v mõne vale sõna ütled, siis tulevad ähvardused, kuidas alati on võimalik ju töötunde vähemaks võtta jne. No nii ebameeldivate inimestega pole pidanud veel koos töötama. Sest nad ütlevad kõike s*tta veel läbi suure naeratuse ja äärmiselt sarkastiliselt.  Ma reaalselt igatsen praegu hotellis töötamist. Teised 2 supervisorit Rob ja Flo on aga megatoredad inimesed ja ettekandjad ka ülisõbralikud ja abivalmid, köögi omad samuti.
Igatahes on mul järgmiseks nädalaks max 14 h ette näha, mis tähendab, et mul on palju vaba aega ja vähe raha. Ma peaksin suht masenduses olema, et ma praktiliselt töötu olen, aga selle asemel tulin koju ja olen mega heas tujus lihtsalt. Töö on viimasel ajal meeleolu suht ära rikkunud vahepeal ikka. Lõppude lõpuks ei tulnudki ma siia ju tööle. Kahju ainult, et teised minuga väga sama saatust ei jaga, sest tahaks ikka koos ringi trippimas käia. Aga surfamine on ka viimase nädalaga suht unarusse jäänud ja ujuma peaks ka minema, sest mu selg ülikange ja kummarada ei saa üldse.

Kell on 1.44 öösel ja käisime paar maja edasi väljas istumas Anni, Uku ja Eloga. Sealt ka postituse pealkiri. Lambid  väikesed asjad Hawaiil, mis meelde jäävad kindlasti.

Ja aasta nõudepesija tiitel läheb...

...igatahes mitte mulle. Nagu ma eelmises postituses vist mainisin, siis olin nõus võtma selleks nädalaks 3 köögivahetust ka, et tunde natuke juurde saada, sest muidu mul mingi 20? tundi nädalas ja nagu ei käikski tööl. Täna on see viimane kolmas vahetus mind veel ootamas, aga eelmised 2 päeva on päris kohutavad olnud. Mitte ainult sellepärast, et ma köögis nõusid pesin, vaid et mul oli eelnevalt veel vahetus frondis hostessina ( see, kus ma magustoite teen ja serveerin ning "Aloha! Diner is in the back and shopping in the middle :)" pean ütlema. Siis oli 2 h pausi ja siis 6 tundi otsa köögis. Ja no kummagi vahetuse ajal polnud aega korrakski passima jääda. Kõik lauad olid täis, inimesed ootasid ja tellimusi aina tuli. Samamoodi kuhjus musti nõusid. Kuna ma olin juba päevasest vahetusest jumala väsinud, siis andsin köögis suht kiiresti alla ja ei hakanud mustade nõude kuhjaga võidu tegema. Nemad võitsid! Lõpetasin töö üleeile kuskil 23.30 ja eile 00. Köögis inimesed vist veits pahased mu peale ka, et ma nii aeglane olen ja nad mulle appi peavad tulema, aga reaalselt mu selg ja jalad valutavad megalt pluss nõude pesemine on ülirõve lihtaslt. Ehk siis tänane vahetus köögis jääb ka mu viimaseks, ütlesin ülemusele ära juba, et plz never again. Täna peaks uue graafiku saama ka. Loodan, et saan teisip ja neljap vabaks, sest Anni ja Priit juba said ja siis saame kõik kuhugi pikemale matkale minna. Meil siin ju aind 20 päeva jäänud ja päris palju kohti on veel käimata.

Vahepeal käisin Cätuga Dead Man's Catwalkil. Sinna minek ka keelatud alates eelmise aasta detsembrist, kuna see eramaa ja liiga palju inimesi hakkas sinna tikkuma. Seal pidavat valvur ka all olema värava juures, aga meie kedagi ei näinud õnneks ja saime selle kauni vaate ära näha ikkagi. Aga no sinna minek ei olnud kerge. Mitte selles mõttes, et oleks pidanud hullult turnima kuskil, vaid me läksime alguses valest kohast. Kõndisime kuskil tund aega mööda tänavat majade vahelt mäkke ja siis vaatasime, et siit kuskilt küll üles ei pääse ja tuli välja, et vale tänav ja pidime alla tagasi minema, edasi kõndima ja siis jälle taolisest tänavast üles trippima, kuni värav vastu tuli. Õnneks saime alla tagasi bussiga esimesel korral. Kuna me täiega kartsime, et valvur v politsei tuleb ja jääme vahele, siis varjasime end vahepeal tee ääres kuskil heina sees, kui kuulsime autot tulemas. Olin suht paanikas, kui kuulsin, et auto seisma jäi meie juures, aga tegelt mingi mees nägi Cätut põõsastes ja küsis, kas kõik on okei ikka :D Edasi tuli veel 1 värav ja siis lõpus oli mingi 3 meetrit kõrge võrkaed, mille kohal veel traataed. Alguses mõtlesime küll, et mis värk on, sealt üle nagu väga ei roni, aga kuskilt kõrvalt võsast sai ikkagi hiilida, kuni ühes kohas oli aias auk, millest läbi ronida sai. Igatahes terve päev päikese käes ja sain endale veelgi hullema kontrastiga lühkarite randid, jeii! Aga vaade oli tõesti lummavalt ilus sealt. Hetkeseisuga TOP 1.

Kuskil täiesti vales tänavas, tagaplaanil Koko Head

Peidame põõsas end

Pole ju mingi trespassing, kui värav lahtiselt lausa ootab :D

VAAADE!

väike tuul tuli

Cätuga

Võsavahelt keelatud vaadet nautima

Üks päris halb põõsas

Vahepeal oli veel Barbsi sünna. Käisime rannas istumas ja tegime mõned dringid. Veetsime mõnusalt aega korteriga. Juan tuli ka teiselt saarelt tagasi lõpuks ja tulid Priiduga randa. Eelnevalt käisime Anniga väljas söömas. Hakkasime juba igatsema kuskil lounge'is kahekesi söömas käimist ja otsustasime end natuke hellitada üle pika aja. Kuskil väljas burksi süüa pole ikka päris sama. Meil siinsamas lähedal üks mõnus koht, mis väljast näeb suht lamp välja, aga seest on täiega mõnus lounge. Kohale jõudes pidime tund aega lauda ootama, aga see oli seda väärt. Võtsime kolmekäigulise õhtusöögi kahepeale, väiksed kokteilid ja lisaks saime ootamise eest snäkke veel ka tasuta.

6 piggies ehk vana hea sealiha hapukapsaga Hawaii moodi

Brownie Sundae

Paar päeva tagasi läks saarel kerge paanika ka lahti. Oodata oli 4. kategooria orkaani. Supervisor rääkis, et taoline oli viimati 1992. Soovitati osta toitu ja muid tarbeesemeid ja kindlasti vett varuda. Kuna eelmise tormihoiatuse ajal sadas rämedat padukat lihtsalt (väänasin riideid töölt koju jõudes kuivaks) ja lõi välku, isegi tuult ei olnud ega müristanud, siis ei olnud ma väga hirmul ka seekord. Aga poodides olid riiulid tühjad, bussiliiklus seisati, koolid olid kinni, osadel poodidel ja söögikohtadel olid akendel teibiga ristid ja kirjad, et avavad taas, kui ilm on parem jälle. Reaalsus oli aga see:

Makapu'u Tidepools, surf ja pidu Chinatownis

Helloouu mu kallid!

Vahepeal on taaskord nii palju tegemist olnud, et üritan selle siin nüüd lühidalt kokku võtta. Mingi aeg käisime Anniga üle pika aja kahekesi trippimas. Plaan oli minna Lighthouse (majaka) rajale, aga kui kuulsime, et selle raja kuskil poole peal on looduslikud basseinid, siis raja lõpuni ei läinudki ja majakat nägime juba eemalt, sest sinna lähedale nkn ei saagi minna üldse. Aga see koht oli ülimalt mõnus ikka. Mõnus selge vesi kivide vahel, kalakesed sulistavad ja vesi on ülisoolane, et saad lihtsalt vee peal mõnuleda. Sellest sai meie spa-päev, mille eest midagi maksma ei pidanud. Endiselt on sellel saarel parimad asjad täitsa tasuta, mis on üliäge lihtsalt. Muidugi ei olnud need poolid lihtsalt raja kõrval, vaid sinna saamiseks tuli tükk aega mägironimisega tegeleda. Hommikul veel mõtlesime, kas panna plätad v tennised. Viimane osutus kasulikuks otsuseks siinkohal.

Peale selle ostsime Anniga omale uue mänguasja ehk surfilaua. Viimasel ajal olen päris tihti surfamas käinud, viimased 3 päeva nt olen hommikul kell 7 lausa äraganud, et enne tööd veel jõuaks ära käia. Selleks kulub korralikult aega ikka, kuna randa minek võtab juba vähemalt 25 minta, vees umbes 1,5 h ja siis tagasi ka veel tulemine. Juba randa minemine võtab korralikult võhmale, sest ega see laud just kerge ei ole :D Saabki veits trenni ka siin teha jäätise ja burgerite mugimise kõrvalt vähemalt.
Ülejäänud ajast  ma ei mäleta enam midagi väga, mis juhtunud on. Töö ja igapäevased asjad ilmselt. Ja meil lahe naabrimees ka. Nägi mingi päev, et läksime alla pesu pesema ja pakkus, et võime tema pool pesta, saame raha säästa, et tal uks alati lahti ja võib sisse astuda lihtaslt. Osad korterist on tema pool käinud kokteile joomas jne ka, ise olin tööl samal ajal. Täna käisime tema kastikaga Costco poes Ukuga süüa ostmas nt. Seal müüakse kõiki asju hulgi. Ostsime paki, kus on 50 jäätist näiteks. Kuu parim ost kindlasti :D Autokastis ka sitaks mõnus sõita ikka.

Eile käisime Chinatown'is, kus toimus kuu esimese reede puhul möll. Terve tänav oli politsei poolt liikluseks suletud, et inimesed pidutseda saaks ja tänav oli paksult rahvast täis. Võrreldav Tartus Möku esisega, aga see tänav ikka kõvasti pikem ja klubisid/pubisid ka rohkem. Läksime Anniga Priidu ja ta korterikaaslatega ka ühte kohta sisse, kus mingil kohalikul army niggal oli laud võetud ja kõik jutud. Seal oli ikka korralik geto pidu, sellist asja Eestis ikka ei näe. Lasti kõige getomaid laule, kus põhilised sõnad ikka nigganigganigga- bitches-money-yo. Lava peal hööritasid poolpaljad niggad ja tantsuplatsil natuke rohkem riides niggad. Väga veidrat rahvast leidus seal. Mingid esinejad veel tegid mingeid trikke seal laest laskuvate mingite kardinatega?. Huvitav kogemus igatahes jälle juures. Tagasi saime ka kellegi tuttava army tüübiga, kes elab kuskil pilvelõhkuja lukskorteris ja hoiab voodi all automaati ja muid relvi. Vähemalt oli safe ja saime kastikaga koju ka sealt pärapõrgust. Hans ei suutnud terve tee ära imestada, kuidas ta 9000 kuus teenib :D

Selline asi nagu koduigatsus on ka siin tekkinud mul vahepeal. Tahaks kõiki oma armsaid sõpru näha. Tahaks oma kuninganna troonil (tugitoolis :D) istuda Kuldnokas ja enda madratsil magada. Btw, tänasest alates oli meil taaskord magamiskohtade vahetus, eilsest alates magame Anniga oma mõttetu madratsiga rõdul. Seal korralik laager laiali ikka. Pole ruumi astudagi kuhugi - riided, jalanõud, madratsid, surfilaud, taara ja kõik asjad seal :D Lisaks on meid korteris nüüd 12, kuna ühest korterist visati inimesed välja ja võtsime ühe tüdruku siia elama nüüd juurde. Igatahes jah, siin on mõned asjad nii mõnusad (nagu nt hommikune surfamine) ja samas on mõned asjad, mida lihtaslt taga igatsed. Tööga on ka endiselt suht pekkis seis. Sain osad vahetused juurde nüüd kööki järgmiseks nädalaks, eks vaatab, mis sellest välja tuleb üldse.
Varsti on plaanis Stairway to Heaven keelatud matk ka ette võtta. Pidime algse plaani kohaselt koos Priidu korteriga täna minema, aga kahjuks jäi täna ikka ära ja võtame selle järgmisel nädalal ette hoopis.

Vahepeal jõudsime veel terve korteriga käia North Shore'il majapeol. Elol (korterikaaslasel) tuli kutt Hawaiile külla (how awesome is that!?) ja nad rentisid seal maja. Maja oli otse ookeani ääres. Grillisime, tegime väiksed dringid, mängisime mänge, tantsisime ja veetsime lõbusalt aega. Tegelt meid oli seal ikka päris palju kokku lõpuks, lisaks enda korterile oli veel inimesi, aga no pildid sinna jõudes tehtud mõned lihtsalt.

Mari sünna oli ka vahepeal veel, kus sai taaskord beerpongi mängida. Saime jälle korralikku suhkrust ja värvainetest tehtud ameerikalikku torti süüa ja kõik oli tore. Ajapikku lisandus siia rahvast järjest juurde. Käisime Anniga vahepeal ära kodust ja tagasitulles tuli välja, et vahepeal on ka politsei käinud. No see lärm oli selleks ajaks juba korralik ka ilmselt ja meil siin ülirahulik neighbourhood. Igatahes saime korteriomanikult kirja ka, kus tuleb välja, et naabrid on juba 7 kaebust esitanud (5 samast majast, 2 kuskilt üle tee vms) ja no kõikvõimalike asjade kohta. Tundub, et naabrid teavad paremini, mis meie korteris toimub kui me ise. See oli ka muidugi ära märgitud, et ilmselt ei ela siin korteris ainult 4 inimest. Üllaülla jah, 12 elab hoopis. Siiani ikka oleme püüdnud tegelikult naabrite rahu mitte rikkuda ja kõiki reegleid järgida, aga paar korda on ikka juhtunud ja seda keegi märkamata ei jäta. Kõik järgmised sünnipäevad tuleb kuskil mujal igatahes pidada. Augustis lausa 4 sünnat korteris tulemas meil, üks neist mu enda oma ka. Jeii!

Nüüd said viimase aja põhiasjad vist kokku võetud ja saab rahulikult uut nädalat alustada uute väljakutsetega.

Mahalo!