Ma ei ole vist pikemalt rääkinud sellest, kuidas koha, kus ma töötan, omanik ja teine supervisor, kes muuhulgas ka graafikuid teeb, on täielikud huiarid. Kui need inimesed lasta meie majja kaarte mängima, siis nad huiaks kõik ära lihtsalt. (Huiamine on põhiline kaardimäng meil kodus siin). Igatahes on nendega natuke ütlemisi olnud. Ma küll üli püüan vaos hoida end jne, aga no kui sinusse suhtutakse kogu aeg nagu alamklassi ja manipuleeritakse jne, siis viskab see nii üle lõpuks. Kui sa teed täpselt kõik nende käskude järgi ja küsimusi ei esita (isegi kui need on õigustatud), siis on kõik suht korras. Aga eestlased tunduvad neil seal lihtsalt odav tööjõud olema, kes usinasti tööd teeb, sest nad teavad täpselt, kui raske on eestlastel siin tööd üldse leida. Kui sa neile ei meeldi v mõne vale sõna ütled, siis tulevad ähvardused, kuidas alati on võimalik ju töötunde vähemaks võtta jne. No nii ebameeldivate inimestega pole pidanud veel koos töötama. Sest nad ütlevad kõike s*tta veel läbi suure naeratuse ja äärmiselt sarkastiliselt. Ma reaalselt igatsen praegu hotellis töötamist. Teised 2 supervisorit Rob ja Flo on aga megatoredad inimesed ja ettekandjad ka ülisõbralikud ja abivalmid, köögi omad samuti.
Igatahes on mul järgmiseks nädalaks max 14 h ette näha, mis tähendab, et mul on palju vaba aega ja vähe raha. Ma peaksin suht masenduses olema, et ma praktiliselt töötu olen, aga selle asemel tulin koju ja olen mega heas tujus lihtsalt. Töö on viimasel ajal meeleolu suht ära rikkunud vahepeal ikka. Lõppude lõpuks ei tulnudki ma siia ju tööle. Kahju ainult, et teised minuga väga sama saatust ei jaga, sest tahaks ikka koos ringi trippimas käia. Aga surfamine on ka viimase nädalaga suht unarusse jäänud ja ujuma peaks ka minema, sest mu selg ülikange ja kummarada ei saa üldse.
Kell on 1.44 öösel ja käisime paar maja edasi väljas istumas Anni, Uku ja Eloga. Sealt ka postituse pealkiri. Lambid väikesed asjad Hawaiil, mis meelde jäävad kindlasti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar