kolmapäev, 18. juuni 2014

Living Aloha

Siin Hawaiil on ikka kõik teistmoodi. Aeg kulgeb ka Aloha-stiilis. Oleme siin vaikselt tiksunud ikka. Keegi kuhugi väga ei kiirusta, mõnus on niisama koos passida, jätkuvalt kaarte mängida (VANA HEA POTI ÄSS), katusel istuda (kust muide oli üliilus vaade - ühel pool Diamond Headi kraater, teisel pool ookean ja kesklinna kõrged majad) ning vahepeal mõne mojito teha. Käisime üks päev esimest korda reaalselt rannas ka. Mängisime võrku, aga liiv on päeval nii kuum, et põletab jalatallad täitsa ära. Isegi kohalikud mängivad sokkides siin. Ise saime ka põletada, olin õhtuks näost täitsa vähk, muidu ei olnud midagi hullu. Samal õhtul käisin flaiereid ka jagamas. 4 tundi nagu ikka, aga mingi tunni sellest käisime Anniga shoppamas, sain päris cooli pluusi vähemalt :D Mingi aeg need tüübid vist käivad patrullimas ka, kas sa reaalselt oled seal, aga me pähe ei saanud selle eest ja raha saime ka kenasti kätte. Saime targemaks ka, et see flaikujagamine siin ebaseaduslik, sest sellel hind peal vms. Alguses ei pöörand suurt tähelepanu sellele, sest natuke lisaraha oleks ju vaja, aga nüüd keegi oli reaalselt trahvi saanud ja mingi kohtuasi vist ootamas. Päris kehv variant. Enam ei lähe kah! See-eest käisime The Big Bang Theory'st tuntuks saanud Cheesecake Factorys ka ära. Eriti mõistlik mõte meiesuguste töötute jaoks muidugi :D Pizza oli hea, kuigi Steffani pizzale jääb alla ikka, aga kook oli küll parim, mida seni kunagi saanud olen. Päris ausalt noo.

Mango Key Lime Cheesecake
Cheesecake Factorys
Päevake rannas

Peatänaval kõndides ikka kohtab siukseid vendi :D

Väike avarii ka kõrvaltänavas


Mis viga siukses kohas elada

Võõra hotelli basseini ääres lebotamas öösel

Kerge ameerikalik tarbimis- ja prügikultuur

Tööga seoses tuli vahepeal ikka korralik kass peale. Täidad muudkui lehtede viisi applicatione ja midagi ei juhtu. Ei arvagi enam, et keegi kuskilt helistada võiks. Ühel intervjuul käisin täna ka. Otsiti administrative assistanti hotelli terrassile, aga kuna ma siin ainult suve lõpuni, siis sellele mehele see variant ei sobinud. Ei osanud arvata ka, mis see töökoht endast täpsemalt kujutab, boss otsis isiklikku assistenti omale tegelt. Igatahes oli ta nõus mind serveriks võtma, kuna mul ettekandja kogemust jagub, aga enne tuleb ära teha tuberkuloositest ja siis tagasi minna. Tairi eelmise aasta töökohas käisin ka. Manager oli megasõbralik. Ütles küll alguses, et kohad täis, aga helistas nüüd õhtul, et it's my lucky day - mingi tüdruk sai kinga ja ta saaks tema vahetused mulle anda nüüd. Homme kell 17 lähen kohale ja eks vaatab täpsemalt. Ei viitsi terve päev kõiki potensiaalseid kohti ka läbi käia. Enamus kohad vastavad nkn, et sorry, oled veitsa hiljaks jäänud, võtsin eelmine nädal just 3 eestlast tööle ja nüüd kõik kohad täis. Või teine põhiline asi, et nad otsivad pikaajalist töötajat. Isegi see, kui öelda, et oled pool aastat, ei sobi neile väga.
Matkamas käisime ka veitsa. Manoa Fallsi juures. Pildi pealt oli see veits suurepärasem, aga äge ikka. Korralik džungel oli ümberringi. Nagu botaanikaaed, aga päris ja sada korda suurem. Päris papagoi oli puu otsas ja puha. Hiljem kuulsime muidugi kohalikult, et kuskilt läheb keelatud kohast rada edasi, kus pidi palju vingem olema. Eks jõuab veel korra minna sinna, ei olnudki väga pikk bussisõit. Tahaks juba mõnda veits ekstreemsemasse kohta ka matkata. No ikka sellisesse, kus sa ei kõnni kõrvuti väikeste pädade ja vanuritega. Selleks nädalaks aga sai plaan paika pandud, et leiame omale töö ja ajame oma SSN-i korda lõppude lõpuks. Osadel on päris kehvasti selle asjaajamisega, aga küll kõik lõpuks korda saab. Lihtsalt tööandjad ei taha sind ilma SSN-ita (Social Security Number) tööle võtta, sest see oleks seega ebaseaduslik.

Manoa Falls
Vihmamets
Tarzan bambustes

Homme aga katsume jälle asjalikumad olla kui viimased 11 päeva :D

Mangod on endiselt maitsvad ja vesi soolane

Aloha!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar