laupäev, 26. juuli 2014

White trash paradiisis

Sorry, et olen oma blogi veitsaks unarusse jätnud, aga lihtsalt nii palju on olnud vahepeal teha ja pole aega olnud sellega tegeleda. Kõike vahepealset enam väga ei mäletagi. Igatahes mingi aeg käisime ehtsal Ameerika BBQ partyl. Ühe lätlase ülemus nimelt otsustas talle ja ta sõpradele peo korraldada pargis, kus grillida, juua ja niisama hästi aega veeta. Meie korterist olid enamus kohal ja toitu ja juua oli lihtsalt niii palju. Võtsime ise ka külakostiks natuke kaasa. Kutid grillisid hot doge ja tore oli olla. Pidin kahjuks ainult suht vara lahkuma, et tööle ka jõuda veel. Varastasin Killu blogist paar pilti ka.




Kerged söetabletid :D
Sellest kordi meeldejäävaim on aga kindlasti langevarjuhüpe, mille ma siin North Shore'il ära tegin. Uskumatu kogemus ikka. Enne hüpet olime Anniga rahulikud ja närvi polnud üldse sees. See-eest kutid aga täiega kartsid. Saime kõik koos sama lennuki peale ka ja oligi aeg 3600 m kõrguselt lennukist välja hüpata. See oligi asja juures ilmselt kõige hirmsam hetk kui seisad lahtise lennukiukse juures instruktoriga, kes käsib sul üks hetk lihtsalt välja hüpata. Kerge suitsiidi tunne :D Igatahes minut või kaks vabalangemist, mille jooksul saad nautida kõrgustest seda kaunist vaadet ja siis avanebki vari. Kui vari juba lahti oli, siis instruktor veel täiega tiirutas ringi, nagu Ameerika mägedel oleks olnud. Ja teine hirmus asi selle hüppe juures oli ka. Siis kui vari avaneb, laseb instruktor su rakmed lõdvemaks, et mugavam oleks istuda seal, aga mulle tundus nagu ta hakkaks mind enda küljest lahti rakendama. Ehmusin täiega ära, et mis toimuuuuuub!!?? Aga ülivinge kogemus, soovitan kindlasti proovida!

Rakmed turavliselt peale...
Ja minek!





Elusalt maa peal tagasi

 Enne hüpet ja pärast hüpet käisime veel rannas ka. Mõnus looduslik rannake oli, kus vaid paar inimest, aga vesi oli väga puhas ja ilus.

Söödav lumi







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar