Tänaseks võtsime ette esimese päris matka, kus ei ole ees ootamas sillutatud teed mäetippu, mida mööda võimalik üles jalutada ka pensionäridel ja pisikestel pädadel. Matkale läksime koos Anni, Isa (Priidu) ja tema lõuna-ameeriklasest korterikaaslasega. Saime mõnusasti autoga minna. Alustasime oma teekonda juba pool 10 hommikul, sest nii mõnelgi meist oli täna taaskord tööl vaja olla. Autoga minnes asub see rada kuskil pooletunnise autosõidu kaugusel, et pole hullu midagi. Kuigi hommikul tundus, et ilmaga ei ole vedanud, sest öösel ja hommikul sadas päris kõvasti ja vihm muudab raja läbimise vähemalt poole raskemaks, siis otsustasime ikkagi minna ja kohale jõudes oli ilm lihtsalt suurepärane. Päike paistis ja vihma ei sadanud üldse, sealkandis oli üldse vähem sadanud ja ainult raja algus oli sopane. Nagu ikka, siis pärast umbes 10 minutit oli mul ja Annil kops suht koos juba, sest selles niiskes kliimas mägedes on päris raske hingata. Tegime veitsa aja tagant 1-minute break'e ja rühkisime muudkui ülesmäge edasi. Mingi aja pärast muutus rada vähe järsemaks, lisaks jalgadele tuli ronimisel kasutusele võtta käed ja haarata köitest, et mööda kivist seina üles ronida. Aga väga äge oli see, natuke rohkem adrenaliini ka ikka. Tipus oli muidugi imeilus vaade ja näha oli ka kahte teist tippu, kuhu matka jätkata sai, aga me nautisime vaadet ja otsustasime, et mingi aeg tuleme tagasi ja vallutame teised mäetipud ka. Täna pressis aeg lihtsalt peale, jaksu oleks veel küllalt olnud.
Tagasitulles hüppasime Lanikai ranna juurest ka läbi. Päris rannas ujumas ei käinud, sest bikiine polnud seljas, aga ranna lähedal madalas vees sulistasime ikka. Väga ilus rand on, väga valge liivaga. Kui vaba päev on, siis tahaks sealt lihtsalt päev otsa lebotada.
Edasi käisime Anniga söömas meie kodu lähedal Taco kohas, kus muuseas ka Elis töötab. Tore jälle tuttavaid nägusid näha möödaminnes siin Hawaiil. Ostsime kahepeale söögi ja saime lõpuks kõhud ülitäis. Paari tunni pärast pidin tööle minema. Tänaseks on see töö mulle juba palju rohkem hakanud meeldima. Alguses esimesed päevad olin suht õnnetu, üks vanem naine, kes mind õpetab seal, tundus nii kuri ja nõudlik. Nüüdseks tundub, et on mul juba kõik selge ja kui ta küsibki, kas see, see ja see on tehtud, siis ma olen juba eelnevalt kõigele mõelnud ja vastuseks tuleb jah, jah ja JAH :) Rääkisime täna niisama ka suvalistel teemadel ja ta täitsa tore. Resto ees on pidevalt õhtuti mingid tüübid, kes laulavad ja päris palju pealtvaatajaid koguvad. Ülihead laulud tulevad ja laulan leti taga ise ka kaasa. Vahepeal maitsen salaja jäätist ja teen nii ühesõnaga, et võtta sellest olemasolevast töökohast parim, mis saab. Pole mõtet vinguda ja tusatseda, kui võib nautida pigem seda, mis sel saarel on pakkuda ja samas hea tujuga tööl käia. Ülejäänud töökaaslased on ka megatoredad ja vahepeal tekkinud kass igasugu asjade pärast hakkab vaikselt mööduma.
Homme on töölt vaba päev, aga helistasin siiski täna flaikumehele, et homme jagama minna. Nii kaua, kui palka veel pole, on ka ikka vaja poes käia. Õhtul teen ühesõnaga väikse flaikuotsa ja päeval kas randa või matkama. Barbaral ja Elol pidi ka vaba päev olema, saame ehk jõud ühendada.
Seekord siis parem pildiseeria ka Teile:
 |
| Pärast 15 minutit matka :D |
 |
| Poolel teel |
 |
| Väike kaljuronimine ka enne tippu |
 |
| Tipus |
 |
| Lanikai |
 |
| vol 2 |
 |
| vol 3 |
 |
| Kutid sulistamas |
 |
Teel koju
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar